Täiendav vastuvõtt haridustehnoloogia õppekavale

Haridustehnoloogia õppekaval toimub täiendav vastuvõtt 2 tasuta õppekohale. Dokumentide esitamine toimub 15.–16. augustil sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu. Samadel päevadel on avatud ka vastuvõtulaud Tallinna Ülikooli aulas (Narva mnt 25, Terra hoone III korrus, kell 10.00–14.00).

Vastuvõtutingimused on samad, mis juulis toimunud suvisel vastuvõtul. Sisseastumisavalduse täitmisega koos tuleb SAIS keskkonda üles laadida ka motivatsioonikiri, kus on viide sisseastuja haridustehnoloogiliste pädevuste portfooliole. Sisseastumisvestlused toimuvad esmaspäeval 19. augustil. Vestluse kellaaeg teatatakse kandidaadile avalduse esitamise järel.

Küsimuste korral võib võtta ühendust Informaatika Instituudi õppeassistendiga (Merilin Tohver, merilin.tohver@tlu.ee, 640 9421).

Algab vastuvõtt haridustehnoloogia magistriõppesse

28. juunil algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt. Sisseastumisdokumente saab esitada internetis sisseastumise infosüsteemis SAIS kuni 9. juulini. Samuti on võimalik dokumente esitada kohapeal 3.-7. juulini. Seoses kõrgharidusreformiga muutub sel aastal õppekohtade rahastamine. Haridustehnoloogia erialale on 13 tasuta õppekohta.

Haridustehnoloogia magistriõppesse kandideerijatelt ootame lisaks sisseastumisdokumentidele motivatsioonikirja ja viidet oma haridustehnoloogiliste pädevuste porfooliole. Küsimuste korral võib võtta ühendust õppekavajuhiga (Hans Põldoja, hans.poldoja@tlu.ee).

Magistritööde kaitsmine

3. juunil kaitses oma magistritöö seitse haridustehnoloogia magistranti. Kahe aasta jooksul omandasid magistrandid teoreetilise ülevaate haridustehnoloogiast ja selle arengusuundadest ning praktilised oskused haridustehnoloogia rakendamiseks õppeasutustes ja töökohtadel.

Kaja Lattu magistritöö teemaks oli “Tööandjate ootused haridustehnoloogide pädevustele ja nende vastavus TLÜ haridustehnoloogia magistriõppekava õpiväljunditele”. Magistritöö raames analüüsiti õppekava vastavust õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilisele pädevusmudelile ning viidi läbi intervjuud 16 tööandja esindajaga.

Ingrid Maadvere magistritöö teemaks oli “iTEC õpiloo “Mängu loomine” rakendamise evalveerimine”. Magistritöö teoreetiliseks aluseks oli tegevusteooria, millele toetudes uuriti õpiloo “Mängu loomine” rakendamist 10 õpetaja poolt EL 7. raamprogrammi projecti iTEC raames.

Siret Piir kaitses magistritöö teemal “Õpetaja professionaalset arengut toetava e-Portfoolio prototüüp eDidaktikumi keskkonna näitel”. Tema töö tulemusena kavandati e-portfoolio, mis saab osaks Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse poolt arendatavast eDidaktikumi keskkonnast.

Siret Lahemaa magistritöö “Kuulumine käsitööõpetajate virtuaalsesse praktikakogukonda – õpetajate nägemus” uuris käsitööõpetajate ootusi virtuaalsele praktikakogukonnale ning tõi välja soovitused kogukonna töö paremaks toetamiseks.

Nele Pernits kaitses magistritöö teemal “E-kursuse disain Naiskodukaitsele”. Magistritöö raames kavandati, viidi läbi ja evalveeriti e-kursus õpihaldussüsteemis Ilias.

Veronika Tuul kaitses magistritöö teemal “Täiskasvanute koolitajate hinnang oma haridustehnoloogilistele pädevustele”. Töö tulemusena selgitati välja täiskasvanute koolitajate enesehinnang oma haridustehnoloogilistele pädevustele ja koostati täienduskoolituse kava koolitajate haridustehnoloogiliste pädevuste toetamiseks.

Triinu Pääsik kaitses magistritöö teemal “Veebipõhise aktiivõppe formaalõppesse integreerimise stsenaariumid Tallinna Rahumäe Põhikooli näitel”. Magistritöö raames katsetati 5. klassi õpilastega viite aktiivõpe stsenaariumit. Koostatud õpistsenaariume on võimalik kohandada ja rakendada ka teistes koolides.

Kaitstud tööd avaldatakse peagi TLÜ Informaatika instituudi üliõpilaste akadeemiliste tööde registris.

Õnnelikud magistrid

Tallinna Ülikoolis kaitses esimene haridustehnoloogia magister

24. jaanuaril toimus Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudis lõputööde kaitsmine. Teiste seas oli kaitsmisel esimene magistritöö haridustehnoloogia erialal. Urve Jõgi magistritöö teemaks oli “Digitaalsete bioloogia õppematerjalide analüüs lähtuvalt riiklikest õppekavadest ja õpetajate vajadustest”. Töö raames analüüsiti üle 1100 bioloogia digitaalse õppematerjali ning viidi läbi küsitlus Eesti bioloogiaõpetajate seas.

Töö tulemused olid huvitavad ja mõtlemapanevad — olgugi, et õpetajad loovad digitaalseid õppematerjale üha enam, toimub see tavaliselt siiski mõne välise motivaatori toel. Õpetajate tehnilised teadmised digitaalsete õppematerjalide loomiseks on sageli üsna piiratud, mistõttu luuakse kõige enam esitlusi. Loodusainetes on samas suurem vajadus katsete, simulatsioonide ja teiste interaktiivsete õppematerjalide järele. Kolmandaks on oluline teadvustada, et haridustehnoloogi roll õpetajate aitamisel ja suunamisel peab muutuma koolides tähtsamaks.

Haridustehnoloogia magistriõpe avati Tallinna Ülikoolis 2010. aastal. Õppekava on suunatud spetsialistide koolitamiseks üldhariduskoolidele, kõrgkoolidele, kutseõppeasutustele, koolitusfirmadele ning teistele e-õppega tegelevatele organisatsioonidele. Hetkel õpib õppekaval 36 magistranti, kellest suur osa on üldhariduskoolides töötavad staažikad tegevõpetajad ja haridustehnoloogid. Uus rühm haridustehnoloogia magistrante võetakse vastu käesoleval suvel.

Urve Jõgi magistritöö kaitsmine