Õppekavast vilistlaste pilgu läbi

Veronika Tuul – koolitaja, IT Koolituskeskus OÜ

Tallinna Ülikooli magistriõppes haridustehnoloogia õppimine andis mulle esmalt terve klassitäie huvitavaid ja kasulikke tutvusi. Õppimise ajal oli suhtlemine kaasõppijatega loomulikult aktiivne, kuid ka peale kooli lõpetamist, on need tutvused mulle kasuks tulnud ja saan neid oma professionaalses tegevuses ära kasutada. Ja kuigi õppegrupp enam füüsiliselt koos ei käi, siis toimub aktiivne suhtlemine sotisaalvõrgustikus. See toetab samuti minu erialast tööd, sest ikka tuleb mingi haridustehnoloogiline küsimus või probleem, millele tahad sama eriala spetsialistidelt vastust saada.

Lisaks muidugi õppimine ise. Tegemist on huvitava erialaga ja tagantjärgi võin väita, et nautisin seda küll. Tore oli õppida ja enda intellektuaalseid võimeid proovile panna. Tore oli teha valdkonnapõhist teaduslikku uurimistööd. Praktilises elus on kahjuks liiga vähe põhjuseid uurida teadusajakirju ja -artikleid. Kuid nii õpingud kui ka magistritöö tingisid selle vajaduse, mis tänaseks päevaks on jäänud heaks harjumuseks.

Õppimine ja töötamine käsikäes nõuab küll head planeerimist ja oma ressursside jagamist, kuid on võimalik ka nii, et mõlemad saab tehtud. Kuna kõik iseseisvad tööd olid väga praktilised, siis kasutasin oma ametis ettetulevaid probleeme, mida iseseisvate töödena käsitlesin. Siis sai tehtud kaks korraga – sooritatud ülikoolis nõutav töö ja ka leitud potentsiaalne lahendus tööga seotud probleemile. Nii valmis meie organisatsioonile e-õppe keskkonna analüüs ja IT-pädevustestide keskkond.

Kindlasti parandas õppimine haridustehnoloogia magistriõppes minu tööalaseid pädevusi, kuid lisaks andis ka isiklikku kindlustunde. Enne oli haridustehnoloogia minu professionaalses tegevuses ainult tänu kirele, siis nüüd on seal juures ka hulk teaduslikke käsitlusi ja see tagab meelekindluse professionaalses tegevuses. Töötan täiskasvanuhariduse valdkonnas, kus e-õpe ja haridustehnoloogia on väga oluliseks teemaks. Üha enam on organisatsioonid huvitatud oma töötajate erialase arengu toetamisest e-õppe vormis, mistõttu ongi oluline, et koolituskeskustes oleks selle ala spetsialist. Samas tahavad koolitusteenust hankivad organisatsioonid olla kindlad, et teenus sh e-õpe oleks kvaliteetne ning tean, et haridustehnoloogia magistriõppe lõpetajana kindlasti toetan seda.

Innustan kõiki see väljakutse vastu võtma. Kaotada pole midagi, kuid võita on väga palju – head tutvused, süstematiseeritud teadmised, kindlamad oskused.

Triin Pääsik – haridustehnoloog Tallinna Rahumäe Põhikoolis

Enda õpinguid alustasin teises valdkonnas töötades, kuid õige pea astusin õpetaja rolli. Õpingud inspireerisid mind aga niivõrd, et nüüdseks töötan lisaks ka täiskohal haridustehnoloogina ning kolleegid usaldavad minu teadmisi ja oskusi.

Arvan, et selle õppekava üliõpilased peaksid olema uudishimulikud ja julged, head “müügimehed” ja visionärid. Haridustehnoloogia eriala on suurepärane võimalus astuda haridusmaastikul paar sammu ettepoole ja haarata siis kaasa ka teisi.

 Kaja Lattu – haridustehnoloog Tallinna Tehnikakõrgkoolis

Vahel juhtub, et juhuslikud otsused elus oleks justkui õigesti ajastatud ja hästi kavandatud. Olin mõelnud, et õppida oleks huvitav, kuid mõte sellega kaasnevast eksamipingest oli mind ikka tagasi hoidnud.

Ühes suuremas riigiasutuses e-õpet arendades seisime mitmel korral silmitsi küsimustega, kuidas luua tõhusamalt toimivaid e-kursusi ning kolleeg märkas, et Tallinna Ülikoolis on just selliseid teadmisi pakkuv õppekava. Sobis, et õppetöö toimub nädalavahetustel ja minu seni omandatud eriala, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, vastas magistritaseme sisseastumise eeltingimustele.

Kaks aastat möödusid kiirelt, õppekava oli mitmekesine ja huvitav. Kohustuslike ainete kõrval oli võimalik valida lisaks mitmeid põnevaid kursusi. Kõige rohkem andis praktilist kogemust, aga nõudis ka pingutust Multimeediumi arendamise kursus, mille käigus sai proovida foto- ja videotöötlust, subtiitrite lisamist videole ning Adobe Flash programmi abil animeerimist. Põhiteadmisi arvutigraafikast pakkus Graafilise disaini aluste kursus, mille leidsin Inimese ja Arvuti integratsiooni õppekavast. Tavapäraseid eksameid ja nendega kaasnevat pinget oli õpingute jooksul vähe. Enamus kursusi lõppes kursuse- või rühmatöö koostamise ja selle esitlemisega, mis andis vajaliku  kogemuse lõputöö kaitsmiseks.

Pool aastat enne õpingute lõppu selgus, et uus personalijuht otsustas luua oma meeskonna ja ma kaotasin töö. Õppima asumine ja uue eriala omandamine osutus oluliseks  uue töö leidmisel.

Tallinna Ülikoolis Tehnikateaduse magistrikraad kaitstud, leidsin töö haridustehnoloogina Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Haridustehnoloogina kolleege nõustades võrdlen ja toon sageli näiteid oma kogemustest õppija rollis. Haridustehnoloogia õppekava pakkus mitmekesise õpikeskkondade kasutamise praktika ning suunas õppijad haridustehnoloogide võrgustikku. Tugeva tunde annab teadmine, et erinevate sotsiaalmeedia kanalite kaudu saan alati küsida teistelt haridustehnoloogidelt nõu ja parimat kogemust, kui endal parajasti sobiv lahendus puudub.

Diplom ega kraad ei lõpeta õpiguid. Ehkki olen Moodle’iga varem töötanud ja selle administreerimist  õppinud, on meil kasutusel uuem versioon. See ongi huvitav, et hariduse valdkonna tehnoloogia on pidevalt arenev. Alati tuleb olla kursis uuendustega ja innustada ka teisi kaasa tulema. Praegu osalen õppevideote loomise e-kursusel ja monteerin oma esimest õppevideot.

Haridustehnoloogia on põnev eriala, soovitan seda kõigile, kel huvi õppimise, õpetamise ja selleks innovaatiliste vahendite kasutamise vastu.

Arkadi Bojarsinov – PERH koolitaja

Õppimine haridustehnoloogia erialal oli arendav ja silmaringi laiendav etapp minu elus. Õpingute ajal kohtusin palju toredate ja huvitavate inimestega, sain palju uusi teadmisi, oskusi ja sõpru, magistrantuuri edukas lõpetamine tõstis minu enesehinnangut ja andis julgust juurde professionaalses sfääris.

Eriti meeldis see, et õppekava pakkus laiad võimalused valida aineid ja süveneda sellesse valdkonda, mis mind tegelikult huvitas. Mulle, kui arvutikoolitajale, pakkusid  kõige rohkem huvi multimeedia ained – heli- ja videotöötlus, rastergraafika ja vektorgraafika õppimine, veebilehtede koostamine, animatsioonide loomine. Need teadmised ja oskused leidsid  edukalt rakendust minu praeguses töös, – arvutikoolitajana õpetan saadud tarkusi edasi teistele.

Kuna tegemist oli tsükliõppega, siis arendas see ka minu oskusi iseseisvalt õppida ja ennast motiveerida. Tänu sellele, et haridustehnoloogia on „avatud” õppekava, meie rühmas olid inimesed väga erineva taustaga – ühed rikkaliku pedagoogilise kogemusega, teised sügavate tehniliste teadmistega, need taustaerinevused lubasid meid palju õppida üksteiselt. Õppimise juures meeldis ka see, et õppejõudude suhtumine tudengitesse oli kui kolleegidesse, ning tihti piirid õppijate ja õppejõudu vahel olid tinglikud.

Õpingute ajal muutus ka minu suhtumine õppematerjalide jagamisse. Kui varem ei tahtnud ma oma konspekte internetis avaldada, siis praegu tuli arusaam, et oma teadmiste jagamine ei tee mind sugugi vaesemaks, vaid vastupidi viib edasi.

Haridustehnoloogia on noor valdkond, kus on palju tegutsemist ja väljakutseid. Selles valguses magistritöö on suurepärane võimalus valida endale rada kuhu edasi liikuda oma professionaalses elus. Näiteks, sa võid valida teema, mida ei ole siiamaani hästi uuritud, ning saada valitud valdkonnas tippeksperdiks nii Eestis kui ka võib olla terve maailmas, miks mitte?! : )

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *